Palju muresid (paanikahäired, depressioon, hasartmängusõltuvus, hirmud) 20.03.12 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Ma ei teagi, kas mul otseselt küsimust on, aga üritan seletada Teile, mis minuga toimub. Umbes 5 aastat tagasi sain kanepi üledoosi tagajärjel tuttavaks paanikahäirega. Olen sellepärast ka haiglas olnud ja ravi saanud, on läinud paremaks nö. Aja möödudes aga tekkisid ka muud probleemid. Ükskord elus kuskil 3 aastat tagasi on olnud mul tõsine depressioon. Ma ei saanud kaks nädalat voodist püsti ja kui vägisi üritasin ennast püsti ajada, hakkas nii halb, et puhkesin nutma ja vajusin tagasi voodisse, ka sellele sain ma ravi ja läks paremaks. Kuid mured ei ole saanud otsa, nüüd aasta aega tagasi kevadel või kevadeti on mul nii raske hingata, (mul on diagnoositud ka bronhhiaalastma), sellist kui astmahoogu aga ei ole mul kunagi olnud. Pigem seletaksin seda kui südame rütmist välja minekuga. Vahest kui ennast kiirelt ette kummardan, siis jääks nagu hing kinni ja süda hakkab väga ebakorrapäraselt lööma, see kestab vaid mõni sekund, kuid ajab hirmu nahka. Kas see tuleb stressist? Lisaks sellele on tükitunne kurgus või kõris, vahest on isegi raske toitu alla neelata, ja mulle tundub, et ma viimasel ajal kontrollin seda kuidagi ülearu. Mõtteist käib läbi, sa pead neelama, ja siis tekib mingi tõrge? Ja mitu korda oleks toit lausa kurku kinni jäänud. Nüüd sellel aastal on tulnud tagasi hirm olla üksinda kodus, sest kardan, et minuga võib midagi juhtuda ja keegi ei saa mind aidata, hirm on magama jäämise ees, sest kardan, et näen magades midagi ebatavalist. Ma ei talu viimasel ajal kummalisi jutte oma sõpradelt või töökaaslastelt, selliseid mis hirmutavad näiteks luupainajatest, õnnetustest või kellegi surmast, vahel hakkab mul nendest juttudest nii halb nagu hakkaks minestama.
Kõige suurem probleem on mul seoses rahaga. Hakkasin aasta aega tagasi käima kasiinodes ja olen rahast nagu sõltuvuses.
Olen palju raha maha mänginud, palju laenu võtnud, palju nö raisanud ebavajalikke asjade peale ja raha, mida ma ei tohiks kasutadagi.
Olen harjunud nö laia elu elama, kuid tegelt ei tohi ega saa seda endale lubada.
Enda käitumise pärast on vahel nii häbi, et ma ei tunne ise ennast äragi, vahel on selline tunne nagu oleks kaks mind, üks mina, kes käib tööl, teeb head nägu, et kõik on korras ja siis teine mina, kes peale tööpäeva läheb kasiinosse, samal ajal kui teised inimesed käivad ülikoolis või trennis.
Ma tahaks teada, kas ma peaks veelkord arstile pöörduma ja võibolla uuesti AD-sid sööma hakkama?
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Päevik, et end paremuse suunas edendada.
Üks päev korraga hoiduda pahedest ja teha tervisele, elusihtidele kasulikke tegusid.
Hommikul: a) millest loobun alates tänasest, b) mida võtan alates tänasest ja kohe oma elusviisis omaks ja rakendan kohe. See Päevikusse kirja-
Esimene "järelekatsumine" - analüüs lõunasöögi eelselt ja teine õhtlul tunnikene enne uinumist. vt. varasemat Loyola skeemi. (vt. "Akadeemia" 1992, nr.1. algusots Vaimulikest harjutustest.
Nädala möödudes järgmised a) ja b)
vt. "Väljavalitu" Tervisemaja soovitusi ja sellest tulenevalt teha endale plaan alates töö-vankrist ja lõpetades loomingu ning eneseületamisega.
Tablet on abivahend liigsetest pingetest vabanemiseks, inimest muudavad eesmärgi-kindlad mõtted ning TEOD.
Päevik aitab sellel teel.
Tegudele ja kannatlikkust.
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Antidepressantide võõrutusnähud
Tere,
Nimelt võtsin teist ringi AD Escitelopram Teva 10mg ning võtsin 6 kuud, võõrutamiseks sain juhised psühhiaatrilt ning võõrutus toimus 2 nädalaga. Viimane veerand tabletti sai võetud 10.04.2021 ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tableti osakaal tervenemisel on 1/10, harjutused - 9/10
Harjutusi hulgi, minu Ringutus-sirutus ja siis lõõgastus-pinutus ette-alla.(kätega võib ka põlvedele toetuda). Lõõgastub kael, õlad, vööpiirkond, ...
Keeruline armastus ja raskus edasi liikuda
Mis ma peaks tegema, et ma ei tunneks suurt emotsionaalset valu mõeldes edasi liikumisele
Vastas dr Jüri Ennet
a) Inimesel siin elus kaks sihti vaja seada: a) elukutse, milles andekas ja b) elukaaslane, kellega kooselu sobib ja kui loodus ei takista, siis ka lapsi saada.
b) Õiget elukaaslast ei pruugi inimesed ...
küsimused meelehaiguste kohta
Tere.
Mõned aastad tagasi jäi mu sõbranna nii u 40-selt leseks . Naabritega polnud enne ka head läbisaamist olnud ja seetõttu hakkaski ta ette kujutama, et nood tahtvat ta korterit endale saada. ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. kas on hea, et ta ainult mulle ja mu emale end "paljastas" ja oma muresid kurtis? Minu meelest oli tal vist mingi tavaline depressioon, lein ikkagi.
- suuresti tänu sellele PIHTIMISELE ta rutem ...
depressioon (loodetavasti ei midagi hullemat)
Tere!
Tunnen ennast pidevas ärevuses juba üle aasta. Olen teinud teste nii netis kui sattunud ka psühholoogi juurde ja alati saanud vastuse, et miskit on VEIDI korrast ära. Olen seda justkui ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ärevuse ja pingete tekitajaid palju. Kõik, mis keskkonnaga kohanemisel-adapteerumisel takistuseks,
võivad: a) kas meid karastada ning tugevdada, b) või siis mingeid häireid esile kutsuda. Muuta ...
elu
ma lkardan/loodan, et selleks ajaks kui keegi minu kirja loeb, ei ole mind enam, ma tahakd küll elada aga ´muresid on nii palju ning ma ei suuda enam,
Vastas dr Jüri Ennet
Muresid on meil kõigil. Hea südamega inimesed võtavad probleeme liigselt südamesse ja seetõttu on hingevalu neil tunduvalt rohkem. Suure mure (murede) korral on eelkõige vaja leida usaldusväärne inimene ...
Loe edasiärevuse allasurumine
mönikord tundub nagu minus oleks kaks täiesti erinevat inimest. yks, kes on sotsiaalne, suhtleb, särab, annab teistele nöu ja jaksab palju. see teine mina aga tuleb esile järsku. ja siis ma kardan välja ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lihtne seletusmudel oleks järgmine. Inimene, keskkond ja nendevaheline suhe peavad olema antud isiku jaoks tasakaalus. Kui mingitel põhjustel tekib neis ebakõla, siis tekib:
a) hingeline e emotsionalne ...
antidepressandid
Tere!
Olen neljakümnele lähenev naisterahvas. Aastal 1992 tabas mind kummaline tervisehäire -tagantjärele tundub paanikahäire moodi. Käisin perearstil-mõõdeti vererõhku,tehti vereanalüüs- ...
Vastas dr Jaanus Mumma
Tere Katrin!
Teatud eluperioodil võivad tõesti ilmneda erinevad
psüühilised häired ja inimene vajab pidevalt või periooditi ravi.
Samas võivad nad ka teatud aja pärast taanduda ise.Seda ...
Vaata kõiki nõustamisi