lein 15.09.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Olen mures oma tütre pärast kelle poiss sai õnnetult ja koledas autoõnnetuses surma. Tütar on 18 ja nad olid käinud 2 aastat. Koos ei elanud aga igapäev olid koos. Nüüd on õnnetusest kuu möödas.Tütar muutkui nutab ja vaikib. Püüan temaga rääkida aga ei oska sellises olukorras midagi tarka öelda,hakkab kohe nutma. See on muidugi hea, et ta endast välja nutab, et ei korja endasse.Tal on ka selles suhtes elu muutus, et ta läks kõrgkooli esimest aastat.Uus elukoht ja uued inimesed aga tema kurb ja õnnetu ja tõsine teiste seas,kuidas teisedki tema peale vaatavad, nemad ju ei tea. See on selle asja juures muidugi väike mure. Aidake, kuidas pean tütrele lähenema,et ta räägiks ennast tühjaks /muidu tava olukorras räägime teineteisele palju/.Jään Teie vastust ootama.Murelik ema.