suhteprobleem 31.03.08 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Ma ei suuda enam leida abi ja palun teie nõuannet. Olen 2-kuuse poisi ema. Probleemid mu elus süvenesid raseduse alguses ,kuid nüüd on need saavutanud haripunkti ja ei tea mida ette võtta . Tunnen ,et ei tule toime enam ei enda ega lapsega ja olen isegi mõelnud laps jätta ainult mehe kasvatada. Ehk oleks see lapsele parim lahendus ,kui elada koos mingi mutiga ,kes elust üldse rõõmu ei tunne ja unistab pigem oma surmast. Tunnen,et tegin sellega ,et lapse sünnitasin suurima vea oma elus ja kahetsen seda otsust siiralt ja ei tea enam ,mida teha. Mul on kõigest villand ja ei tunne elust mingit rõõmu ,ning ei välju isegi korterist mitte . Olen püüdnud ennast muuta ,kuid ,kui on mehega tüli majas ,siis kaotan täielikult igasuguse lootuse ja olen sattunud jällegi nõiaringi . Mind piinavad pidevalt sundmõtted ,mis ei lase mul elada ega ennast vabalt tunda. Väldin tuttavatega kokkusaamist ja ütlen ka pidevalt neile ära ,kes soovivad katsikule tulla ja leian alati mingi ettekäände. Mees väidab ,et mis mu elul viga ,kuid emotsionaalselt pole meie vahel midagi vaid me ainult tülitseme kõikjal ka tänaval ,kui veel mu enesetunne parem oli. Ma näen ,et meie suhtel pole mingit tulevikku ja selle all kannatab ka laps ,siis mees leidiski lahenduse ,et mine ja laps jäta siia . Loomulikult ta näeb ka seda ,et ma erilist huvi lapse suhtes üles ei näita ja võimalik ,et see teda häirib aga mul on väga raske elu nautida kui pidevalt on probleemne elu (see on vist kõigil). Pole tuttavat ,kes vahepeal ka last valvaks ja ma ka veidi aega endale leiaks ja tänu sellele ma isegi ei talu oma enda last enam ,sest tunnen ,et ta on röövinud täielikult mu vabaduse ja naelutanud mind ainult siia ,kus olen . Kuidas siis toimida ,et kõigil lõppkokkuvõtteks hea oleks?