minu kummaline probleem... 09.04.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Olen omadega veidike sassis. Probleem on järgmine. Meil on vahva sõpruskond, mis koosneb kolmest toredast perekonnast kõik 30-aastased noored inimesed. Käime väga tihedalt läbi - ühised istumised, lastega väljas käimised jne.

Raske on sellest kõigest jutustada, sest hoolin kõigist oma sõpradest väga...

Olen olnud teadlik oma ühe sõbranna ja teise sõbranna mehe intiimsemast vahekorrast meie sõpruse alguses. Olen olnud toeks sõbranna probleemide lahendamisel, kui ta tahtis selle suhte unustada. Algusest peale ma seda suhet heaks ei kiitnud, avaldades vahel oma arvamust (tehes ilmselt sellega vea)

Aeg on edasi läinud.

Mingil istumisel või olengul on hakanud nagu alateadlikult kõikide sõprade vahel paarid moodustuma. See oleks nagu kohustuslik või nii.

Loomulikult on koos see eelpool nimetatud paar.

Alateadlikult sai minu poolt alguse oma mehe põrnitsemine kui ta teise sõbranna kaisus istus. Ei saa öelda, et end hästi tundsin. Ka teised tunnetasid minu pingelise oleku ära. Siis esimest korda küsitigi minu käest, ega ma armukade ole? Vastasin, et oh mis te nüüd... aga tegelikult oli see tõsi ja mis veel hullem - see tunne hakkas järjest süvenema. Olen seda ka lõpuks teistele tunnistanud. Samas ma ei taha, et minu pärast keegi järeleandmisi peaks tegema. Tahan vaid oma tobedast segadusehetkedest jagu saada.

Nii ma siis heitlen oma tunnetega. Hoolin oma mehest väga. Tean, et ka tema minust. Tean, et vahel on tore nalja teha, aga vahel ei saa aru kus algab nali ja kust asi läheb tõsiseks...

Samas näen tegelasi, kelle suhtele kunagi kaasa elasin, samas oma meest, kes niiöelda vahelduse mõttes teise naisega kaelakuti koos istuvad.

Ja siis ei saa ma enam millestki aru. Tahaks ennast ise ka vabalt tunda ja nalja teha, aga enam ei tule midagi välja. Kõik ilmselt mõtlevad, et olen üks tobe põrnitseja tüüp, kes üldse midagi elust ei taipa...