probleem 14.09.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Ma ei tea mida teha, sest mu elukaaslane pettis mind. Me oleme koos elanud 8 aastat ja meil on algusest peale olnud avatud suhe st seda, et me saame kõigest rääkida ja me ei varja teineteise eest midagi. Probleemid said alguse eelmisel aastal. Kõigepealt pidi mees töökohta vahetama, mitte temast olenevatel põhjustel, mis talle muidugi ei meeldinud. Siis said alguse ka tema nn õlled sõpradega (ta ei ole eliline napsu sõber). Algul ma ei olnud vastu sellele, et ta võtab 1-2 õlut korra nädalas, sest ta alati ütles kuhu läheb. Alati oli ta kodus, siis kui ma tööle läksin, et olla öö lastega kodus ja nad hommikul lasteaeda viia. Minu töö on selline, et ma pean ka olema tööl päris tihti öösiti. Kõik oli korras mees tuli töölt, tõi ka lapsed lasteaiast ära ja rääksime veidi teinekord, et ma ei taha kodust ära minna tööle vaid tahaks temaga kodus olla, nii rääkis ka tema päris tihti et ei taha et ma ära lähen. Sain ühe suudluse ja head sõnad ja kokkuleppe et helistan töölt koju õhtu. Nii ma ka alati tegin helistasin koju ajasime juttu ja kõik oli nagu korras, aga tegelikult ei olnud üldse.
Meil tekkis paljudes asjades erimeelsused, meil tuli rohkem ütlemisi, üksteise süüdistamisi jne. Asi kulmineerus sellega, et ta paiskas mulle näkku, et ta pettis mind. See kõik olevat teda piinanud, et ta ei saanud muud kui mulle rääkida. Minu jaoks on kõige raskem selle juures see et ta valetas mulle pikka aega ja kui mina teda pimesi usaldasin, kasutas mu usaldust kurjasti ära. Mina teadsin, et mees on kodus lastega, aga tegelikult oli ta lapsed magama pannud ja isegi ootas minu kõne ära( me rääkisime jne) ja siis läks ta sõbra juurde jälle üht õllet jooma, aga see õlu viis teiseni jne, kuni oli nii purjus, et avastas ennast teise naise kaisust. Ja ta oli seal veel teist korda käinud, aga väidetavalt ainult rääkimas nii ta mulle hiljem rääkis. Ja elu läks edasi nii 2 kuud, kuigi ta väidab et oli sellel ajal väga piinelnud sellepärast, mis ta korda oli saatnud. Siis ta võttis kätte ja rääkis kõik ära ja peale selle olid me suhted nii sassis et me rääkisime korduvalt lahkuminekust. See kõik tegi kohutavalt haiget, aga me rääkisime sellest ja kõigest muust. Ma muidugi olen tahtnud teada ka kes oli see teine, aga ta ei ütle mulle seda, väidab et kaitseb mind. Mind aga piinavad küsimused, mis oli siis tema juures paremat, kui minu juures? Mees väidab et mitte midagi.
Me suhe oli siis tõusude ja mõõnadega nii umbes kuu. Mul oli vaatamata kõigele temaga hea olla ja mis meil hästi klappis oli sex. Me käisime ka korra nõustaja juures, rohkem tema pärast, sest mees seda tahtis, mitte mina. Mina hoitsin kõik selle endale, mis minu sees toimub. Mees püstitas endale eesmärgi tähtajaga 1 september, et kas ta suudab see aeg korralik olla jne, et alles siis hakkab ta edasisi plaane tegema. Ja jõudis kätte 1 sept ja siis see tuli nagu pomm..... abieluettepanek ( sõrmus ja puha). Esimese hooga ei osanud ma midagi öelda, sest tegelikult olin ma seda väga kaua oodanud ja juba jõudnud ka sellega leppida et me abiellu kunagi seaduslikult, sest me olime sellest korduvalt rääkinud. Kõik oleks täiuslik, kui mind ei piinaks see tema kõrvale hüpe, sest kuigi ta väidab et on minusse meeletult armunud ja armastab mind meeletult.
Me teeme vaikselt ka juba pulma plaane, aga mind häirib IKKA see, mis ta mulle tegi. Mul on temaga hea olla jne, aga kas see jääbgi mind kummitama?