isiksuse analüüs 25.11.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

tervitus..
mõtlesin pöörduda Teie poole küsimusega-kuidas elada, kui pole eesmärke, sihti, mitte midagi..
sa oled lihtsalt kusagil, kulged, ei suuda ennast leida...

gümnaasiumi lõpetamisega lõppes kõik...paljud ütlevad, et see alguse asi..see ülikooli astumine, sisseelamine jne. Imelik on see, et olen oma elu jooxul mitmes koolis käinud ja ometi pole ennast elusees nii tühjalt tundnud..

ei naera...vahel ehk siis kui saab sõpradega koos viina võetud..seda harva, tean et see pole väljapääs, aga kübeke naeru, rõõmu..see on hea..

ometi on mul kõik olemas-armastav pere, elukaaslane,sõbrad..kõik..

vahel istun üksinda pimedas toas, panen küünlad kõikjal põlema, mõtlen end ära siit...nii kasvõi 3 tundi..lihtsalt..hea on..

kas inimene on kohustatud vastu võtma kõik, mille saatus talle eluteele ette seab???ma ei taha nii mõelda, ma ei taha nii uskuda...
olen alati oma murede ja probleemidega hakkama saanud, teiste seas olen tuntud kui "enese-ja sihikindel" persoon...ometi enam ei jaksa..pole usku..
kuidas saada üle mõttest, et elu on mõttetu, sest ometi ta seda kunagi ei olnud ju!