sõber 18.04.06 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tervist Irene Kalvet!
Olen 19 aastane noormees, kes õpib Inglismaal ülikoolis.
Nimelt elan siises ühiselamus (õnneks mitte kaua), kuna pole sellise elustiiliga
inimene.
Seltskond kellega elan on rahvusvaheline ja üsna kirev.
Probleem seisneb minu sõbras (Saksa neiu).
Tüdruk õpib ise psühholoogiat. 22aastane.
Nimelt on ta inimene kellele meeldib tohutult rääkida endast, aga kuulata
ei taha üldse teisi. TEMA probleem ja jutud on üliolulised.
3 aastat tagasi ta tuli Hamburgist Londoni õppima 6ks kuuks ja nüüd 3a hiljem 3ks aastaks.
3a tagasi ta kohtus ühe noormehega (inglasega), kes talle pisut meeldis.
Nad käisid kohvil 2 korda (kahjuks oli see vahetult enne tema tagasiminemist Saksamaale)
Kuna neiu "kohtingul" rääkis ära oma elu pahupoole (mis on minu meelest vale), et HILJEM mingeid üllatusi ei tuleks... Nimelt tema probleemid liigsest kohusetundest kooli vastu ja et see kuhugi ei viinud. (Vihkab Saksamaad)
Ühesõnaga rikkus igasuguse atraktiivsuse tema silmis ära...
Kahtseb seda väga, aga
järgnevad 2 aastat saksamaal olles oli ta sügavalt armunud ja tema kinnisideeks oli temaga veel kord kohtuda ja tõestada talle, ja näidata talle tema ilusamat (cool'i , seksikat) poolt.
Aasta tagasi kui ta siia kolis on ta pidevalt SMS'inud talle, aga mees ei ela enam Londonis. Planeerib sõnumeid nagu 13aastane teismeline...
Mees vastab viisakalt , et ikka kohtume kui näeme jne jne... väga sõbralikult.
Aga kohtumisvõimalust ei olnud tekkinud. Teda vaevab pidevad nutuhood ja mõtleb ainult temale ja temale ja räägib seda mulle ja kõigile ettejuhtuvatele. Nimelt laeb end teiste peal maha... Ma kannatan selle välja, aga 1 parim sõber kes siia on tekkinud - näen selgelt et tal on sellest villand. ja Nii nagu kuulen, kõikidel teistel ka. Nad eiravad temaga kahekesi jäämist jne. Ma rääkisin temaga pärast 9 kuud, mis situatsioon on ja et ära kaota oma sõpru...
Ta võttis asjad ja sõitis oma sõbrannaga mehele külla teise linna. Mees oli kokaiiniuimas ja käitus vastavalt nagu SIGA... ta ei saanud aru mida neiu tahtis talle öelda.
Asi ei lõppenud sellega. Ta nutab edasi ja muretseb. Samas liigub ta ringi ja käib linnas, õpingute hiljaks ei jää... sotsiaalne elu tundub OK olevat siiani veel. ta on varem käinud 4 erineva psühholoogi juures rääkimas. tema jaoks täiesti tühised tulemused. Ma kardan kuna ta ei taha teiste nõuandeid vastu võtta. Ta nagu ütleb jaa-jaa jaa ja jaa ja siis ikka ajab vastu oma jada. Ja iga õhtu sama jutt. Alkoholi tarvitab üsna sagedalt (sama palju kui enne), kuid mitte õnneks 1 veel. Nüüd on ta end lõikuma hakanud kätelt. Pikad armid kätel... Ütles, et asi kaugemale ei lähe jne ... Hiljuti tarvitas ohtsalt kokaiini ise ja tegi asju mida hiljem kahetses.
Samuti on suvi tulemas ja peame siit lahkuma ja sügisel räägitu, et kolime kokku ja vb keegi veel... Aga kui aus olla, siis see on viimane inimene maailmas kellega ma kokku tahaks kolida. Siin on meil oma toad kõigil ja lukus... Ma ei kannataks välja seda lõputut möla ja lõikuvaid inimesi. Aga see ei tähenda, et ma ei tahaks teda aidata.
Missuguseid nõuandeid talle anda?
ma kardan,et ta on kaotamas kõike mis tal siin on, kui ta samamoodi jätkab...
Ma olen olnud siiani ainus kes kannatab sama lugu kuulata ligi 40-50 korda (6 tundi jutti).
Mu isiklik arvamus on,et kui see probleem poleks see noormees keda ta armastab nagu ta on väitnud ja samas seaks kutsub pärast ebameeldivat kokkusaamist... kui see poleks see, siis oleks see midagi muud.
Äkki on tegu lihtsalt kehav närvikavaga inimesega, rikutud närvisüsteemiga, kes otsib probleeme taga? ka mina ja mu sõbrad on armunud olnud. Üle 3 kuu üks ülesaamine naljalt ei kesta. Eriti kui ta veetnud temaga koos vähem kui 12 tundi oma elust. Rääkimata suudlusest vms.
oehh... vabandan, et nii pikk lugu, aga see on "materjal" 10 kuu jagu.
Olen ise üle elanud suhtlusprobleeme ja üsna tugevaid (4a tagasi) ja ma arvan
et tean kuhu see viib...
Suured tänud,

Martin