Teismeline petab oma sõpru ja vanemaid 17.06.10 / Psühholoogia

Arst vastas:

dr Tõnu Ots

Psühholoog

Kõige lihtsam oleks üldistada - murdeeas oleme kõik rohkemal või vähemal määral sellised ignorantsed olnud, kus kus me kujutame end maailma keskpunktis seisvat ja kõik teised on nagu kogemata nende maailma sattunud. Selline üldistamine viiks vastuseni - tuleb oma lapse see kriitiline iga üle elada ja mitte lasta suhetel ükskõik kummalt poolt "sildade põletamiseks" muutuda.
Kasvatuspreventiivne võte selles situatsioonis on koosolemine. See pole mitte lapse pidev kontrollimine - mis sa tegid, kus sa käisid, kuhu sa raha panid - vaid tema kõrval olles tema tegemist ja käitumist pidevalt nähes seda kontrolli all hoida. St et lapsel ei tekikski vajadust oma tegu valega varjata, vaid vale tegu ise jääks siis tegemata. Kasvatuses on need kaks täiesti erinevat asja - kontollimine ja kontrolli all hoidmine. Esimene on tagantjärele sekkumine ja lapse jaoks on sellel usaldamatuse maik manu ning laps teeb järelduse. kui sa mind ei usalda, siis petangi. Teisel juhul on see koostöö ja suhtlemise vorm, mida peab vanem ka teinekord päris jõuliselt kehtestama. Näiteks - kui on vaja midagi osta, minge koos poodi ja lahendage seal probleem, kuhu raha kulutada.
Varasemate kasvatusvigade tõttu on teie tütar teile"pähe istunud". Nüüd on teie võimalus, kuigi pikaldane ja püsivust nõudev võimalus vaid enesekehtstamine nõudlikkuse kaudu. See peab olema rahulik kindlameelne ehk isegi range kuid igal juhul rahulik nõudlikkus "ei! ja jutul lõpp!". Nõudlikkus ei tohi aga muutuda kurjuseks.
Vanemlik enesekehtestamine on eraldi pikk jutt. Ja teilgi pole asjade kiiret muutumist loota - sama kaua, kui kestis teie tütrel teie allutamine, võtab teil aega teie enesekehtestamine.

Kas see arutelu oli kasulik?