Vereringeelundite haigused: peamine surma põhjus Baltimaades
Balti riike võrdlevast uuringust selgub, et peamise surmapõhjusena on jätkuvalt suur vereringeelundite haiguste osakaal. Meestel moodustab see ligi poole ning naistel pea kaks kolmandikku kogu suremusest.
Umbes viiendiku kõigist surmapõhjustest moodustavad pahaloomulised kasvajad.
Vigastustest, mürgistustest ja muudest välistest põhjustest tingitud surmad on viimastel aastatel langustrendis. Ent jätkuvalt eristub Leedu oma tunduvalt kõrgema välispõhjustest tingitud surmade arvuga ning seda eriti meeste puhul – standarditud suremuskordaja oli 197,8 juhtu 100 000 mehe kohta, Eesti ja Läti vastavad näitajad on 133,9 ja 149,4.
Vaadeldes ravimimüüke, tarbiti 2010. aastal Eestis 5,7% enam ravimeid kui aasta varem (defineeritud päevadooside alusel 1000 inimese kohta ööpäevas). Lätis jäi ravimimüük eelneva aastaga võrreldes samale tasemele ning Leedus vähenes 9,7%. Eestis suurenes eelkõige just südame-veresoonkonna ravimite kasutamine.
Südamearst: kõrget vererõhku ei tohiks alahinnata
Eestimaalased paistavad OECD riikide hulgas silma kõrge suremusega