Margus Viigimaa: südamehaiguste ennetus päästab elusid
Margus ViigimaaDr Margus Viigimaa on veendunud südamehaiguste ennetuse olulisuses, sest nii võib päästa tuhandeid elusid, kuigi arsti tegevus jääb anonüümseks. Südamearsti hinnangul annab kõige parema tulemuse individuaalne nõustamine - sellist lähenemist nimetab tunnustatud arst südametervise vastuvõtuks.
Kas inimesed on hakanud rohkem arsti poole pöörduma sooviga oma terviseriske hinnata ja haiguseid ennetada?
Ennetav suund arstiabis on järjest laienev ja inimesed peaksidki pöörduma arsti poole enne, kui neil otseselt midagi viga on.
Ennetuse puhul on olulisel kohal elustiil, millest sõltub vähemalt pool südame tervisest. Uuringuvõimalusi ja ravimeid tuleb kogu aeg juurde, kuid arsti jaoks on kõige olulisem anda patsiendile tänapäevased õpetused, mis oleksid konkreetsele inimesele kohandatud. Nõustamise roll on oluline, sest vestluse käigus selgub, millised aspektid on inimese jaoks olulised või milliseid ta suudaks esmajoones jälgida. Terve südame hoidmine ei tähenda vaid uuringute tegemist, aga ka motiveerimist, et inimene muudab oma elustiili tervislikumaks.
Üldjuhul määrab kardioloog visiidil inimese südame-veresoonkonnahaiguste riski ning vajadusel tehakse lisauuringud. Veresoonte olukorda hinnatakse riskitegurite järgi – millised on kolesterool, veresuhkur, vererõhk, kas inimene suitsetab -, kuid nüüd on tekkinud võimalus uurida ka just konkreetse inimese veresoonte seisundit ja jäikust, et hinnata varajasi ateroskleroosi ilminguid. Veresoonte vananemine algab juba teismeeas. Samas on veresooned hea vastupanuvõimega ja taastuvad hästi, kuid siis peaks olema vererõhk korras, inimene peab olema kehaliselt aktiivne ja ta ei tohi suitsetada.
Sageli on kõrgema vererõhu puhul vaja jälgida rõhu ööpäevast muutust, et teha otsus, kas on vaja ravi või mitte. Näiteks on patsiente, kel on puhkepäevadel vererõhk normaalne, kuid tööpäeval kõrge. Umbes 10-15% patsientidest on nn valge kitli sündroom – see tähendab, et neil on kõrge vererõhk vaid arsti juures rõhku mõõtes, kuid see ei näita haigust. Sellistel puhkudel on vererõhu ööpäevane jälgimine väga tähtis. Vajadusel saab teha veel täiendavad uuringud, näiteks EKG, koormustesti või ehhokardiogrammi. Alles seejärel selgub, kas on vaja ravimit.
Milliseid inimesi ootate eelkõige südametervise vastuvõtule?
Olulisemad eagrupid, kus ennetuse efektiivsus on kõige suurem, on 30-50-aastased mehed ning 40-60-aastased naised. Vastuvõtule on tulnud ka nooremaid. Näiteks on käinud teismelisi, kelle peres on infarkti olnud, kuid need juhud on pigem erand. Samuti sobib sellest teemast rääkida näiteks 65-aastastega, kel hetkel muresid ei ole, kuid kes tahaks kauem terve südamega elada.
Varem peaksid pöörduma need inimesed, kel on perekondlik risk - kui perekonnas on noores eas olnud infarkte või ajuinsulte ning kui peres on olnud kõrge kolesteroolitase. Nendel puhkudel tekib küsimus, millal raviga alustada, sest kipume hiljaks jääma. Kui kolesterool on ülikõrge ning peres on olnud infarkti, siis peaksime ravi alustama noorelt. Ravi edasi lükates ja vaid elustiili muutes tekib kuskile siiski piir.
Ennetavale vastuvõtule võiks tulla ka need, kellel kolesterooliravimid ei ole olnud efektiivsed või esineb kõrvaltoimeid. Nende puhul on sobiva ravi leidmine pikaajaline protsess. Meil on väga palju erinevaid ravimeid ning sobiva leidmine võib olla pikaajaline protsess. Mõnel patsiendil annab hea efekti ravim, mis takistab kolesterooli imendumist seedetraktis, kuid teistele ei mõju see üldse. Mõnel patsiendil annab häid tulemusi dieet, teistel mitte. Õige ravi leidmine vajab arsti teadmisi ning kontakti patsiendiga, et haige silmapiirilt ei kaoks.
Püüan oma vastuvõtul alati patsiendiga palju rääkida. Paljud on mures kolesteroolinumbri või mõne üksiku riskiteguri pärast, kuid oluline on üles leida ka need, kes ise oma terviseriske ei teadvusta.
Tegelen ka vererõhuhaigetega, kelle ravi ei ole andnud soovitud tulemust või kellel on raviga seoses tekkinud probleeme. Vererõhu ravis on kasutusel kümmekond ravimiklassi - nende kombineerimine nõuab kannatlikkust ning patsientidega tegelemine rohkem aega.
Miks just südamehaiguste ennetuse teema teile nii südamelähedane on?
Infarkti intensiivraviga tegeledes nägin selle haiguse traagilisi tagajärgi ning seda, et haigestumist oleks võimalik ära hoida – see ongi viinud sellele, et minu fookus on läinud ennetusele. Mis saab arstile olla meeldivam, kui tunne, et saad haige elule tagasi tuua? Ennetusega tegelemine jääb tavaliselt anonüümseks. Päästetud elusid on oluliselt rohkem, aga need hajuvad tuhandetesse ning konkreetset tulemust ei näe.
Paljudel juhtudel ei peagi ravimeid kasutama ning lahendus on patsiendi motivatsioon. Kuidas seda aga saavutada? Teeme saateid ja brošüüre, arvutiprogramme, räägime ajakirjanduses, aga arvan, et lõppkokkuvõttes annab parima tulemuse individuaalne nõustamine, mis arvestab inimest ja tema vajadusi.