Hoia oma südant! 8 head reeglit sportimiseks
Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog, südame rütmihäirete ravile spetsialiseerunud dr Kaido Hanni jagab kasulikke soovitusi, kuidas südamesäästlikult treenida ning milliseid ohumärke sportides silmas pidada.
Dr Hanni toob välja, et sportimisel on kaks olulist viisi, esimene on nn regulaartreening ja teine kestvussport. “Ka mõõduka koormuse korral saame enda tervist edendada – näiteks regulaartreening viis korda nädalas 30 minutit korraga annab positiivse tulemuse südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel. Kestvusspordi puhul on treeningute eesmärgiks jõuda rohkem, kiiremini ja kauem... See on aga teataval määral seotud riskiga ja eelkõige neile sportlastele, kellel on juba eelsoodumus tervisehäire tekkeks,” kirjutab dr Hanni haigla blogis.
Kõrge riski all olevateks sportlasteks loetakse arsti sõnul:
· Mehi
· Vanust 40 kuni 45a
· Kardiaalset lisariski (hüpertensioon ehk kõrge vererõhk, suitsetamine)
· Varasemat madalat treenitust
· Intensiivset treenimist madala treenitusega
· Kahjulikke keskkonna faktoreid.
Arst toob välja kaheksa head reeglit sportimiseks:
1. Lähen arsti juurde kui tunnen end sportimisel halvasti.
2. Teen soojendust ja lõdvestan ennast korralikult iga sportimise ajal.
3. Ei unusta joomist sportimise ajal.
4. Halva enesetunde foonil intensiivselt ei spordi.
5. Ei suitseta! Kindlasti 2 tundi enne ja 2 tundi pärast sportimist.
6. Ei tarvita ühtegi ebaseaduslikku ravimit.
7. Ei spordi haigena.
8. Enne sportimisega alustamist peaksid mehed tulema kardioloogi vastuvõtule enne 35-t eluaastat ning naised enne 45-t eluaastat. Tervisekontrolli vajavad kindlasti riskigruppi kuuluvad inimesed. Skriiningu metoodika on lihtne, sisaldades anamneesi võtmist, füüsikalist uurimist ja EKG-d.