Noormees ülekaaluline 07.12.06 / Toitumine ja ülekaalulisus

Külastaja küsib:

Tere, mul on mure oma noormehe pärast. Ta on 21 a, 180 cm pikk ja kaalub 102 kilo. Ta on muidu umbes 7. eluaastast saati veidi ümar olnud, aga nüüd aastaga on üle 10 kilo juurde tulnud. Seega ta ongi loomu poolest selline natuke trullakam, aga mulle teeb muret kaalutõus, sest see tekitab tal ilmselt juba mingeid terviseriske. Toitumisharjumused on tal minu arvates pisut kummalised- sööb iga päev saia või küpsist või muud sellist nisutoodet, aga liha iga päev ei söö. Samas ta ei söö väga palju, kaloraaž peaks tal küll alla 2500 päevas olema, mis selles vanuses poistel norm on (vist?). Põhilisteks toidukordadeks sööb keedu või praekartulit või tatart või riisi, kõrvale viinerit (väkk:P) või kotletti. Samas sööb väga ebaregulaarselt, sest tööl käib vahel öösel, vahel päeval ja siis veel koolis ka. Armastab aeg-ajalt maiustada. Ma ise olen seda usku, et nisutooted on kurjast ja magusat pole vaja (pole õnneks eriti isu ka). Samas patustan kartulikrõpsude ja hiina toidu ja muu sellisega. Liha ja kala söön iga päev, samuti läheb pool pakki näkileiba päevas. Kumma toitumisharjumused teie arvates kahjulikumad on? (Paljud inimesed väidavad, et hoopis liha on kurjast). (Mina olen normaalkaalus, 60 kg 164 cm)
Spordi koha pealt on nii, et mina olen suht sportlik, teen iga nädal 4x trenni (aeroobika, 3 km ujumine, 10 km jooksmine), aga noormees ei saa enamusi asju teha, sest kunagine pahkluumurd on valesti kokku kasvanud. Talle sobiks ujumine, aga kuna ta lapsena sellega eriti kokku ei puutunud, ei ole ta selles kuigi tugev- talle ilmselt ei meeldi minuga koos kah käia, sest mina tahan oma 120 pikkust täis ujuda, aga tema ei jõua minuga üldse sammu pidada. Jõusaaliga me pole kumbki kuigi tuttavad. Ma arvan, et tal on ka miski kompleks, et kuidas ta läheb sinna musklijuurikate vahele, ise ei tea kuidas trenažöörid töötavadki. Kas jõusaalist oleks üldse kasu, st seal ei lähe pulss üle 100, aga ilma pulsi tõusuta ei parane tervisenäitajad? Mis pulssi tõstvat ala ta üldse teha saaks, kus jalga vaja ei lähe? (Kolin temaga mõneks ajaks kokku, tahaks teda siis suunata endaga koos sportima. Tahan teha aeroobikatreeneri pabereid, aga aeroobikat ta kodus minuga koos küll teha ei suvatse vist :D, kuigi body-trenni ta saaks ka jala eest teha, see aga ei tõsta piisavalt vist pulssi jälle- vähemalt minul ei tõsta, aga vbl ma olen liiga treenitud?) Oeh, vabandust, jube palju jutt sai. Kokkuvõtteks küsiks, et kas noormees peab tingimata oma toitumisharjumusi muutma, st nisutoodetest ja maiusest loobuma, või piisab sellest, kui ma suudan suunata ta mingit sporti tegema? Kas spordiala peab olema selline, kus pulss tõuseb üle 100? (Eesmärk ei ole kaalu langetada, vaid selle tõus lõpetada ja tervist parandada).

Arst vastas:

dr Kristel Ehala-Aleksejev

Arst-toitumisterapeut

Tartu Ülikooli Kliinikum

Tere.
Tore, et oma noormehe pärast muret tunnete, aga kui tema ise ei soovi ega ole valmis oma elus muutusi tegema, siis uskuge, vägisi te midagi ümber korraldada ei saa. Meie ajju salvestatud harjumusi tuleb muuta pikkamööda, selleks et nad kinnistuksid ning neile muutustele peab inimene ise teadlikult kaasa aitama. Minnes järgmise küsimuse juurde, siis tähtis pole ainuüksi see, milliseid toiduaineid vältida, mida eelistada, vaid et organism saaks kätte talle kõik normaalseks töötamiseks vajalikud ained. Olles oma harjumustes, eelistustes ning maitsemeeles erinevad, toitume ka erinevalt. Lähtudes igaühe isikupärast on võimalik valida välja just sellele isikule sobiv, parim tasakaalustatud toitumisrežiim.
Liikumise kohapealt soovitaksin teie kaaslasel käia ja konsulteerida vastava eriala arstidega ning vaadata mida saaks ära teha kunagi vigastatud jala osas Peale selle, et jalg segab sportimist võib ta vanuse tõustes anda endast üha enam ning valulisemalt märku. Kaalulangetamise juures on liikumine oluliseks komponendiks, just liikumine mitte ainult otsene sporditegemine. Alustage pikematest jalutuskäikudest. Kalorite põletamise mõttes ei ole olulist vahet, kas kõnnite või jooksete 5. kilomeetrit. Vahe on südame- ja lihastöös. Hiljem kui vorm tõuseb saab rõhku panna enam lihastreeningule ja keha vormimisele kui selle vastu huvi peaks olema. Esiteks peab aga tekkima soov ennast liigutada.
Kuna kiri jääb napiks, et leida vajalikke lahendusi, siis olete alati oodatud konsultatsioonile.
Heade soovidega, Kristel Ehala-Aleksejev

Kas see arutelu oli kasulik?