Mu elukaaslane ja tema sõber 14.01.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere,selline mure mul teile kurta. Nimelt mu elukaaslane on arvama hakanud tänu oma sõbrale,et ma ei pea kõike alati teadma kus ja kellega tema käib.Et kui mina olen aegajalt öösiti tööl,siis tal on õigus sõpradega klubides sel ajal käia,ilma et ta mulle üldse mingit selgitust andma peaks.Umbes ,et tema nüüd käis kusagil,aga ma ei tohiks pärida.
Ta sõber on alati olnud sellise suhtumisega,et oma naine peab olema kodus pliidi taga.Tema aga võib käia seal kus tahab ilma selgitusi andmata.Vahel ei võta ta naist kaasa isegi meie ühistele sõpradevahelistele koosviibimistele,kuna tahab hiljem niinimetatult rokkima minna klubidesse ,et teisi naisi imetleda.Mingu ja imetlegu,aga milleks niimoodi varjata ja põgeneda. Minu elukaaslase tirib muidugi kaasa ja sõbra eeskujul ei ütle kah kuhu minnakse .Lihtsalt kaovad koos ja kõik . Mina siis kujuta ette ja arva kus nad on.
Ma ise leian,et suhtes peab olema ikka ausus ja austus oma naiste vastu, päris nii ju ka ei tehta et lähen millal tahan ja kellega tahan,see on nii häbitu ja ebaviisakas oma naise suhtes.Sellistest väikestest valedest kasvavad suured valed ja ongi kõik.Varsti ei ole meil enam midagi,ainult üks puhas vale ,mis kogu suhte hävitab.
Ma olen üritanud sellest rääkida ,aga ta leiab,et ma ei pea kõike teadma. Millest küll selline suhtumine ometi.Kuidas ma saaksin teha nii,et ta sõber ei annaks halba eeskuju ja ei tegeleks edasi meie suhte hävitamisega ?
Ma nii armastan oma elukaaslast ja ei taha teda kaotada sellisel viisil.Ta ei mõista,et valetamisest ja varjamisest ei tule midagi head.....